Augusti puhkuse kolm päeva veetsime perega
Kuramaa põhjaosa avastades. Kodus sai tehtud ka natuke eeltööd, ehk siis
uuritud, milliseid kohti tasub vaatama minna. Suuresti oli abiks tolle aasta
Postimehe ajakirjanike reisikirjad.
Alustasime oma reisi neljapäeva hommikul startides Tartust. Võtsime kaasa ka kerge telgivarustuse igaks juhuks, kuigi ilmateade ei lubanud eriti sooje öid enam. Esimene peatuspaik oli meil SIGULDA, kus tahtsime ära käia rippraudteel sõitmas. Ja see õnnestus. Sest mitmeid kordi varem pole me seda teha saanud- küll oli vale päev või oli remondis. Ühe otsa pilet maksis täiskasvanule 2 LVL, pensionär ja laps kuni 12a. 1.50 LVL. Samas on juba vaatamisväärsuseks sinna ligidale rajatud park, mis oli täis kuulsaid Sigulda kepikesi.
Alustasime oma reisi neljapäeva hommikul startides Tartust. Võtsime kaasa ka kerge telgivarustuse igaks juhuks, kuigi ilmateade ei lubanud eriti sooje öid enam. Esimene peatuspaik oli meil SIGULDA, kus tahtsime ära käia rippraudteel sõitmas. Ja see õnnestus. Sest mitmeid kordi varem pole me seda teha saanud- küll oli vale päev või oli remondis. Ühe otsa pilet maksis täiskasvanule 2 LVL, pensionär ja laps kuni 12a. 1.50 LVL. Samas on juba vaatamisväärsuseks sinna ligidale rajatud park, mis oli täis kuulsaid Sigulda kepikesi.
Edasi põrutasime läbi RIIA (vahepeatusega Lidos) sellisesse linna
nagu Tukums. Alati kasutame ka I-punkte, kust saab väga vajalikke ja täpseid
kaarte ning infot vaatamisväärsuste või ööbimiste kohta. Tukumsis on mitmeid
losse-mõisaid,mida tasub uudistada. Esimese öö veetsime ikkagi katuse all, kuna
vihma sadas jubedalt. Selleks leidsime Tukumsi ligidalt majutuse nimega
SVEIKULI, kus pakuti tuba kahe narivoodiga.4-le läks tuba maksma 14 LVL. Koht
oli lihtne, kes mugavust väga taga ei aja, siis sobib küll.
Teise päeva hommikul liikusime edasi järgmisse linna,nimega SABILE. Sealt leidsime eest ühe laheda nukuaia,kus üks naine toimetas ja sättis riideid neile selga. Nukkude keskel sai vabalt jalutada, neid pildistada. Ühe pingi peal oli nukkude arengu toetuseks ka rahakarbike, kuhu sai ka meie annetus jäetud.
Teine huvitav asi selles linnas oli kõige põhjapoolsem viinamarjaistandus, mis on ka Guinnessi raamatusse kantud. Veini nendest marjadest küll tehakse, aga pakutakse vaid reisigruppidele. Poest kahjuks osta ei saa.... Edasi külastasime juba kaluriküla ROJAT. Sealt leidsime väikese meremuuseumi, külastasime ühte eraaeda, kus olid merest leitud looduse poolt vormitud puukujud. Peremees ja perenaine olid nõus meile lahkelt neid näitama ja meiega juttu ajama. Rääkida sai nendega vene keeles. Muidugi oli neid kujusid ka täiendatud-nii et mis oli võtnud inimese, mis looma kuju jne.
Liikudes mööda mereranda edasi nägime palju ilusaid liivaseid rannajooni. Tee peal on palju viitasid, mille järgi saab hästi üles leida huvitavaid kohti. Nägime ka midagi meie Taevaskoja sarnast, vahe oli vaid selles, et Läti oma on liivasem ja väiksema mõõdulisem. Päeva lõpetas kõige lahedam koht (vähemalt minu jaoks )-küla nimega KOLKA. See on Kuramaa tipp- Kolka sarv nende keelest tõlgituna. Sellist loodusnähtust nägin mina esimest korda. Kohtuvad kaks erinevat veekogu-Läänemeri ja Riia laht. Ühe jalaga saad olla ühes ja teise jalaga teises veekogus!!! Kui Läänemeri lainetas keskmiselt, siis Riia laht oli rahulikum.
Teise päeva hommikul liikusime edasi järgmisse linna,nimega SABILE. Sealt leidsime eest ühe laheda nukuaia,kus üks naine toimetas ja sättis riideid neile selga. Nukkude keskel sai vabalt jalutada, neid pildistada. Ühe pingi peal oli nukkude arengu toetuseks ka rahakarbike, kuhu sai ka meie annetus jäetud.
Teine huvitav asi selles linnas oli kõige põhjapoolsem viinamarjaistandus, mis on ka Guinnessi raamatusse kantud. Veini nendest marjadest küll tehakse, aga pakutakse vaid reisigruppidele. Poest kahjuks osta ei saa.... Edasi külastasime juba kaluriküla ROJAT. Sealt leidsime väikese meremuuseumi, külastasime ühte eraaeda, kus olid merest leitud looduse poolt vormitud puukujud. Peremees ja perenaine olid nõus meile lahkelt neid näitama ja meiega juttu ajama. Rääkida sai nendega vene keeles. Muidugi oli neid kujusid ka täiendatud-nii et mis oli võtnud inimese, mis looma kuju jne.
Liikudes mööda mereranda edasi nägime palju ilusaid liivaseid rannajooni. Tee peal on palju viitasid, mille järgi saab hästi üles leida huvitavaid kohti. Nägime ka midagi meie Taevaskoja sarnast, vahe oli vaid selles, et Läti oma on liivasem ja väiksema mõõdulisem. Päeva lõpetas kõige lahedam koht (vähemalt minu jaoks )-küla nimega KOLKA. See on Kuramaa tipp- Kolka sarv nende keelest tõlgituna. Sellist loodusnähtust nägin mina esimest korda. Kohtuvad kaks erinevat veekogu-Läänemeri ja Riia laht. Ühe jalaga saad olla ühes ja teise jalaga teises veekogus!!! Kui Läänemeri lainetas keskmiselt, siis Riia laht oli rahulikum.
Teise öö veetsime külakeses nimega
MIKELTORNIS. Leidsime suvalise reklaami, kus oli telefoni nr.et üüritakse maja.
Saime ööks endale terve talumaja metsa sees. Talu nimi oli PILDAVAS ja maksma
läks meile 4-le 20 LVL.
Kolmandal päeval suundusime Ventspilsi poole. Vahepeal käisime ühes kummituslinnas- IRBENE. Seal asus nõuka ajal sõjaväelaste baas. Hetkel on seal palju viie-korruselisi mahajäetud maju, kus on lõhutud aknad-uksed. Samas asub seal ka rahvusvaheline raadiolokatsiooni keskus. Ja siis jõudismegi VENTSPILSI, mis on ääretult ilus linn. Selliseks on ta muidugi kujunenud nüüdsel ajal, kui hoolitsetakse linna välimuse eest. Kõik pargid on täis kivi- ja lillekujusid, veesilmasid. Huvitavalt on pöetud isegi teeäärsed puud.
Tagasiteel leidsime veel ühe huvitava paiga,mis jääb ka eelpoolmainitud linna TUKUMSi lähedale. See on CINEVILLA. Filmimise jaoks rajatud linnake, nagu on Ameerikas Hollywoodis. Kõik majad-sillad on ehitatud kergmaterjalist. Kaugelt vaatad, et kivi, aga kui peale koputad, siis kumiseb vastu vahtplast !!!! Jälle üks huvitav kogemus.
Kolmandal päeval suundusime Ventspilsi poole. Vahepeal käisime ühes kummituslinnas- IRBENE. Seal asus nõuka ajal sõjaväelaste baas. Hetkel on seal palju viie-korruselisi mahajäetud maju, kus on lõhutud aknad-uksed. Samas asub seal ka rahvusvaheline raadiolokatsiooni keskus. Ja siis jõudismegi VENTSPILSI, mis on ääretult ilus linn. Selliseks on ta muidugi kujunenud nüüdsel ajal, kui hoolitsetakse linna välimuse eest. Kõik pargid on täis kivi- ja lillekujusid, veesilmasid. Huvitavalt on pöetud isegi teeäärsed puud.
Tagasiteel leidsime veel ühe huvitava paiga,mis jääb ka eelpoolmainitud linna TUKUMSi lähedale. See on CINEVILLA. Filmimise jaoks rajatud linnake, nagu on Ameerikas Hollywoodis. Kõik majad-sillad on ehitatud kergmaterjalist. Kaugelt vaatad, et kivi, aga kui peale koputad, siis kumiseb vastu vahtplast !!!! Jälle üks huvitav kogemus.
See
oligi meie reisi viimane peatuspaik. Koju jõudsime küll hilja õhtul, aga täis
põnevaid elamusi !!!!!
Sellel ajal ma reisi kulude kohta veel arvestust ei pidanud, kuid kilomeetreid sai läbitud umbes 980. Sõiduplaan nägi välja selline:
Sellel ajal ma reisi kulude kohta veel arvestust ei pidanud, kuid kilomeetreid sai läbitud umbes 980. Sõiduplaan nägi välja selline:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar