esmaspäev, 20. juuli 2020

Leedu- Läti autoreis 2020

     Kuna õnneks tegime eelmisel aastal pikema reisi, siis sel aastal oligi plaanis lühem retk kuhugile lähemasse riiki. Koroona-aasta aga tegi selle veidike veel lihtsamaks. Puhkus algas meil juuli keskel ja otsustasime kohe oma sõidu ära teha. Ja hiljem osutus see mõte õigeks!
    Päev 1.  Hommikul asusime teele kella 7.00 ajal. Nagu juba traditsiooniks kujunenud, siis esimene peatus Valmiera alguses Neste tanklas. Kuna sel aastal paljud kaasmaalased liiguvad ringi Baltikumis, siis ette ruttavalt mainin, et kohtusime eestlastega igal päeval ja igas kohas 😃  Ja selles mainitud tanklas olid Pärnust pärist mootorratturid. Sai tibake juttu aetud, kohvi kaasa ostetud ja sõit läks edasi. Meie selle päeva eesmärk oli Leedu kõige lõunapoolsem linn- Druskininkai. Sinna jõudsime kella 18.00 ajal. Tegime varem bronnitud hotellis sissekirjutuse, veidi kosutasime end ja siis linna peale uudistama. Linn äärmiselt hubane, Nemunase jõe ääres, mõnusate parkidega. Siin asuvad Leedu 5 suurimat sanatooriumi või meie mõistes spad. Õhtul ringi jalutades sai külastatud välikohvikuid ja nauditud ühe hotelli ees asuvat purskkaevu, mis meenutab veidi Las Vegast.  




Päev 2. Hommikusöök söödud, kirjutasime end hotellist välja ja liikusime meie jaoks ühe ägeda atraktsiooni suunas. Selleks oli kaabeltramm- otsetõlkes. Infot saab siit-  http://www.lynukelias.lt/en/  Sõit ei kesta kaua, kuskil 7 min, edasi-tagasi pileti eest küsitakse 5.-€/per.  Sõidetakse üle oru, kus all voolab jõgi. teisel pool orgu aga asub suusakeskus, kus saab aasta läbi suusatada. Rohkem infot võimalik lugeda siit- http://www.snowarena.lt/en/home

   Päeva teisel poolel jõudsime Vilniusesse, kus esmalt külastasime teletorni. Koos giidiga oli võimalik minna restorani osast kõrgemale, kus oli vaba vaade linnale- polnud ees klaasseina. Ühe inimese pilet maksis 10.-€.  Torni alalt lahkudes kohtusime seal ühe Tallinna neiuga, kes mööda Baltimaad üksi ringi rändas. Kui olime end ööbimiskohas sisse seadnud, jätsime auto hotelli juurde ja läksime vanalinna avastama. Hotell sai valitud vanalinna ligidale, et ei peaks auto parkimise peale aega ja närvi kulutama. Vanalinnas mõnus aura, palju välibaare-kohvikuid. Mingil hetkel kasutasime liikumiseks ka Bolti tõukse, kuna jalad olid juba veidi väsinud.



    Päev 3. Hommikusöök söödud, asusime edasi liikuma. Hotelli ees kohtusime järgmiste Eestlastega, kes olid Viljandist. Nemad soovitasid meile ühte ägedat turgu Vilniuses- Emporium Gariunai. Tegemist väga suurel alal oleva turuga, on nii sisehallid kui ka väliputkad. Kaupa palju ja hinnad ka enam-vähem sobilikud. Aga aega on vaja kõvasti, et end seal üldse kurssi viia! 
   Järgmiseks peatuspaigaks sai meil linn nimega  Anykšciai, kus külastasime sellist parki:  https://www.anyksciuparkas.lt/en/activities-what-to-do/treetop-walking-path/  Pilet ühele kõigest 1.-€. Seal olles kohtusime uuesti Pärnust pärit mootorratturitega, kes olid tulnud Daugavpilsist, kuhu meie aga teel olime. 
      Õhtuks oli eesmärk jõudagi siis Läti lõunapoolseimasse linna, Daugavpilsi. Teel sinna aga nägime veel paari mainimist väärivat linna- Utena ja Zarasai. 
         Daugavpilsis sai meie ööbimiskohaks linnas asuv uusim ja uhkeim hotell- Park Hotel Latgola. Saime toa koos hommikusöögiga eriti hea hinnaga- kõigest 36.-€ ! Kui olime end sisse reganud, läksime hotelli kõrval asuvasse parki jalutama, 



      Päev 4. Hommikusöök oli hotelli 10-ndal korrusel asuvas restoranis. Väga hea söök koos kauni vaatega pargile ja linnale! Üks suurimaid vaatamisväärsusi on selles linnas Daugavpilsi kindlus. Kui me siin umbes 10 aastat tagasi käisime, siis kindluse territooriumile ligipääs puudus- oli hakatud remonti tegema. Nüüdseks on valminud muuseumiosa, kust saab infot täpse ajaloo kohta. Paljud hooned on juba renoveeritud, milles asub erinevaid asutusi. Mitmetesse hoonetesse aga rajatakse kortereid. Väga põnev linnaosa! 
     Kodu suunas tagasi liikudes külastasime loomulikult ka Valka linna  😋  Kodus olime 18.00 paiku. 
   KOKKUVÕTE :  sõidetud sai 1500 km
                             kütte peale kulus u.100.-€
                            ööbimised samuti 100.-€
         muud kulud (söömised, piletid, ostud) u.150.-€

esmaspäev, 1. juuni 2020

Kihnu 2020.

     Sellel aastal lisandus meie reisimisvahendite hulka mootorratas. Kuna ilmateadet jälgides tõotas mai viimane nädal väga ilus tulema, siis pool nädalat varem saigi plaan paika pandud- sõidame oma esimesele motikareisile ja sihtmärgiks sai Kihnu saar.
    Praamipiletid said ostetud ja ööbimiskoha leidsin Visit Kihnu lehelt. Kuna laupäeva hommikul läheb praam juba kell 8.30, siis otsustasime juba reedel Pärnusse ööbima minna. Seal olime öömajal Männiku Guesthouses, kus tuba kahele maksis 25.-€. 
     Samal õhtul ööbisid seal ka mootorratturid Lätist, Daugavpilsist. Tegu oli Läti venelastega. Nemad liikusid järgmisel päeval Saaremaale. Sai nendega juttu aetud ja koos ka mere ääres päikeseloojangut vaadatud. Oli meeleolukas õhtu!

     Laupäeva hommikul algas meie reis saarele. Praamisõit kestab tunnikese ja see sai sisustatud kohvitades, merd nautides. Ilm tõotas tulla ilus, meri oli rahulik. 
       Saarel maabudes oli esimene peatus kohalikus poes. Tegime ka mõned ostud, ning siis suundusime öömaja otsima. Selleks sai väga lahe koht-   http://kastanimajutus.com/kastani-majutus   Pererahvas äärmiselt lahke! Meid vastuvõttes tegi peretütar meile ka üllatuskingituse- serveeris tuulehaugi salatit kodus küpsetatud leivaga. Tütar tegeleb toitlustusega- Kihnu Gurmee. 
        Kui olime endile toa välja valinud ja kohaga tutvunud, läksime saart avastama. Külastasime Kihnu muuseumi, kus jällegi väga meeldiv vastuvõtt. Kui olime tutvunud kohaliku ajalooga, liikusime majakat otsima. Teel nägime mitmeid ilusaid kodumajutusi, saarel elavaid loomi ja veel mõningaid turiste. 
       Tuletorni tippu kahjuks ei saanud, kuna see avati alles 1.juunil. Aga ümber selle avanes ilus vaade merele.

     Tiirutades väiksel saarel ringi, satud ikka samasse kohta tagasi, ehk siis muuseumi juurde. Seal ootas meid aga politsei. Ja no loomulikult meid peatati! Saarel oldi kohe kolmekesi tööd tegemas. Algselt küsiti, kas oleme turistid, siis kas ratas on oma nimel ja kas alkoholi on tarbitud. Pärast rääkisime aga hoopis Kihnu toidust- hülgelihast. Väga huvitav jutuajamine oli!   👮🚔
     Reisi eeltööd tehes sain teada, et söögikohad/kohvikud on veel saarel kõik kinni. Olles juba aga ringi liikumas, tuli FB-s Visit Kihnu lehele teade, et kuna saarel mitmeid külalisi, siis on 2 kohta end avanud. Just oligi kõht tühi ja see uudis tuli väga õigel ajal! Esmalt sõime Aru Grillis kõhu soolast täis ja pärast Lohu kohvikust saime kooki ja kohvi. Mõlemas kohas sai ka pikalt vesteldud, kust oleme jne. Teenindus super ja toidud väga head!
      Kes jala tulevad saarele, siis neile laenutatakse erinevaid liikumisvahendeid- jalgrattaid, elektritõukekaid ja -rollereid. Pildil see kollane oli eriti vahva eksemplar:
 
    Päeval saime teada, et meie ööbimiskoha peremees tegeleb  hülgejahtimisega. Meile anti vihje, et küsige hülgeliha tema käest. Õhtul saimegi proovida hülgeliha konservi. Päris huvitav kogemus! 


      Õhtul läksime mere äärde jalutama ja päikeseloojangut nautima. Teel randa nägime imelikke pesakaste puude otsas, eriti suure auguga. Hiljem saime teada, et seal pesitseb kihnu kana ehk koskelpart. Hommikul tõi peremees meile 2 muna praadimiseks. Kui pole harjunud pardi muna sööma, siis on veidi võõras- liiga rammus minu jaoks. 
      Järgmisel hommikul hommikusöök söödud, oligi aeg sadamasse sõita. Lahkusime saarelt kella 10.00-se  praamiga. Oli põnev nädalavahetus!
      Juba 4 aastat tagasi üritasime külastada seda väikesaart, kuid Munalaiu sadamas jäi see pooleli, sest ilm pööras tormiks ning praam ei väljunud enne õhtut. Ja me loobusime minekust, sest ainult ööbima polnud ka mõtet minna. Sel korral meil vedas!!!