Soomes pandadel külas- 2018.

         Nädal enne toimunud reisi helistas meile hea sõber Tallinnast ja uuris, mida me teeme järgmisel nädalavahetusel. Kuna olime vabad, siis tehti meile ettepanek sõita Soome, vaatama pandasid. Esialgu arvasime, et loomad asuvad Helsinki loomaaias. Hilisemal uurimisel aga selgus, et nende koduks on hoopis Ähtäri Zoo, mis asub Tamperest 140 km kaugusel, ehk siis Helsinkist eemal, umbes 340 km. Natuke veel arutasime, kas ikka lähme. Arutluse tulemusel jõudsime selgusele, et tuleb ikkagi minek!

         Laupäeval oli plaanis minna Tallinki laevale, mis väljus 7.30. Kuna Tartust oleksime pidanud startima juba poole öö ajal, siis otsustasime pealinna minna juba eelmisel õhtul. Kuna abikaasa lõpetas töö alles 21.15, siis tegime nii, et vajaminevad asjad tõstsin autosse, mehele töö juurde järgi ja pealinna poole minema! Öö veetsime sõbra juures.

         Hommikul laevale, 2,5 tundi seilamist ja algas meie retk Tampere suunas. Eelnevalt olime ostnud juba valmis loomaaia piletid ja broneerinud ka meile ägeda ööbimiskoha. Kuna Tampereni oli kiirtee, siis see maa läks suhteliselt kiiresti. Aga sealt edasi oli meie kiiruseks kas 80 või 60...... Kokku sõitsime koos vahepealsete peatustega 4 tundi. Kuna meie läksime sinna hilissügisel, siis peale Tamperet oli väga ilus loodus kahel pool teed. Oli palju väikseid veekogusid ja rabasid. 

        Loomaaia parklasse jõudsime pool tundi enne sulgemist (kuna oli juba talvine lahtioleku aeg), kell 13.30. Ähtäris on kaks võimalust, kas külastad tavalist loomaaeda või lähed ainult pandade majja. Kavalam on osta kombineeritud pilet, mis on tunduvalt soodsam.  Täpsemat infot saab siit:   

 https://www.ahtarizoo.fi/index.php/en/  Loomaaed ise pole väga suur, aga on mitmeid huvitavaid elanikke, keda pole ei Tallinnas ega ka Riias. Seetõttu soovitan kindlasti seda kohta külastada. 

         Meil olid piletid ostetud internetist ja seetõttu saime kiiresti läbi väravate sisse. Vaja oli vaid näidata triipkoodi aparaadile. Kogu ring on 3 kilomeetrit pikk. Esimene loomake, kellega kohtusime, oli punane panda.

         

          Palju kohtasime erinevaid sõralisi- kitsi, hirvi, põtru. Oli ka karusid, hunte ja veel mitmeid huvitavaid loomi.

          Üks imelikumaid loomi, keda nägime, oli takin. Isend, keda meie kohtasime, oli tigeda loomuga. Hõõrus seal ühte puud, kuid mingil hetkel ründas tara, mille taga seisime. Siis alles märkasime ka hoiatavat silti, et kuri loom!

          
        Kui tava loomaaed nähtud, liikusime pandamaja suunas. Aga enne seda möödusime suveniiripoest. Tegelikult oli pood juba suletud, aga kuna peale meie ka üks teine seltskond tahtis poodi külastada, siis võeti meid veel lahkelt vastu. Ja muidugi tegime ka ostud- ostsime endale mälestuseks väikese pehme pandakese! Ja edasi juba saimegi neid vahvaid mõmmisid minna vaatama. 

         Pandasid on Soomes 2, üks emane ja teine isane. Jõudes nendeni, nägime neid mõlemaid magamas. Kartsime, et nii jääbki- oleme sõitnud üle 600 km ja näemegi neid ainult magamas......  Õnneks hakkas emane end liigutama, liikus meie suunas ja hakkas bambust sorteerima ehk siis tal läks kõht tühjaks. 

 

        Loomad vaadatud, hakkasime otsima oma öömaja. Asus see 2,5 km kaugusel loomaaiast. Olin selle bronninud läbi booking.com-i. Juba selle koha tutvustust lugedes, tundus see koht hästi põnev. Hoone ehitatud aastal 1896 suvemõisaks ja kuulus see raudteehärra naisele. Meie saime kasutada poolt maja, kus oli kolm tuba, köök ja saun. Bookingist leiab selle Inhan Kartano nime alt. 

 

     Tegime sauna, kütsime kaminat suures toas ja õhtustasime suure laua taga. Oli meeleolukas õhtu ägedate sõprade seltsis!
     Hommikusöök oli hinna sees, selleks vajaminevad tooted leidsime külmikust kotist- kusjuures väga rikkalik kott oli see 👍😃  Kõik vajalik söögi valmistamiseks oli selles köögis olemas- ole vaid asjalik ja tee! 
        Peale hommikusööki algas sõit Helsinkisse ja sadamasse. Oli küll kiire ja lühike nädalavahetus, aga lahedate sõpradega kujunes väga meeldejäävaks!!! 
       Reis ise nägi välja siis selline:

Avastades Venemaad: Petseri, Pihkva, V.Novgorod, Puškin 2018.

    Aasta alguses, kui sai puhkusi paika pandud, polnud meil mehega mingitki aimu, kuhu võiksime reisile sõita. Ka hakkas vägisi meie auto ära lagunema, seepärast oli kõik lahtine. Aprilli lõpus aga, oli mul telefonivestlus Soomes elava ja töötava sõbrannaga. Jutu sees tuli välja, et meie puhkused ühe nädala jagu kattuvad ja tema oleks huvitatud ära käima Petseri mungakloostris. Sealt hakkas arenema reisisihtmärgiks Venemaa. Kuna ka auto selleks reisiks parasjagu vana ja kehva (turvalisuse ja varguse mõttes), siis alustasime esmalt viisade tellimisest. Tartust leidsime ühe soodsa pakkuja, milleks oli "IFS viisakeskus". 1-aastane äriviisa, kui ennem pole passis viisat olnud, maksis 120.- € ühele. Sellele hinnale juurde tulid veel dok.pildid (Anu fotos 4 pilti maksis umbes 6.- €) ja tervisekindlustus (tegin kahele in. Ergos aastase ja selle tasuks tuli 46.-€). Viisade tegemine võttis aega 40 päeva- tuleb varakult tellima hakata!
      Viisade ootamise ajal hakkasime plaane tegema, kuhu Venemaal minna ja mida vaadata. Reisi pikkuseks sai 3 ööd ja 4 päeva. Kuna abikaasa oli 12 aastat tagasi töö asjus mõned kohad läbi sõitnud, siis põhiliselt need samad saidki plaani võetud. Eks selle ajaga oli ka üht-teist muutunud. Vahetasime kaasa Tavidist ka vene rublasid, kurss oli hetkel 1.-EUR = 74.60 RUB. Kaasa võtsime 15 000.- RUB, ehk siis 200.- EUR. 
      Kõik ööbimised bronnisime bookingu kaudu ette ära ja printisime ka vene keelsetena paberile välja. Mine tea, äkki Vene politsei peab kinni ja uurib, kuhu lähete ja kus ööbite- siis hea näidata, et kõik kenasti olemas. Ette rutates mainin- ei läinud vaja!
     1PÄEV. Tartust sõitsime ära pühapäeva hommikul 7.00 ajal,  Koidulas olime 9.00. Tegime eelmisel õhtul ka piiri ületamiseks eelbroneeringu. Tundus, et tänu sellele saime Eesti poolelt kiiresti läbi- vaid 15 mintsi passimist. Aga edasi nii kiirelt ei läinud, Vene tollis olime 2 tundi. Õnneks olime kodus eelnevalt ära täitnud ühe A4 suuruse dokumendi(2 eksemplari), mida autojuhilt nõutakse. Siis anti kõigile väike migratsioonipaber, kuhu kirjutasime sisse ja väljasõidukuupäevad, mis eesmärgil sisened ja üks linn, kuhu liigud. Üks pool võeti kohe ära ja teine alles siis, kui riigist väljud. Ja juht pidi veel ühele paberile alla kirjutama, et ta ei müü ära oma autot, millega riiki sisse sõidab. Pidime ka autouksed avama, vaadati üldiselt üle, meie pagasiruumi ei pidanud tühjaks tegema. Ju olime tõeliste turistide moodi!👍 Suhtumine Koidulas oli väga normaalne, sõbralik.
      Toll läbitud, oli vaja tasuda viimases putkas teemaks, see oli 150.-RUB, eurodes tuli see kõigest 2. Kohe, kui tollist pääsesime, oli esimene tankla, kus sai paak odavat kütet täis tangitud. Üldiselt oli diisli keskmine hind 44.- RUB, umbes 0.60 EURo senti.  
      Ja edasi juba hakkasime nautima Venemaa kultuuri, kohe igasugu nurga alt. Esmalt nägime piirilinna vaesust, mis kajastus siis majades, teedes jne. Aga kui jõudsime kloostri juurde, siis vaesus oli vaid kerjuste näol. Hoonestus ise ahhetama panev, kullatud tornid juba kaugelt säramas!

     Kuna kohapeal olles saime teada, et on mingisugune kirikupüha, mis pühendatud õuntele, siis saime näha ja kogeda jumalateenistust, kus saime ka püha veetilgaga pihta!!! Sellest järeldasime, et meil kulgeb reis hästi 😃
     Peale kloostris käimist vajasime midagi hamba alla. Kohalike käest küsides head söögikohta, juhatati meid kohvikusse "Yut". Sealt saime meeldiva teeninduse ja suurepärase lõuna!!! 

      
       Kõhud täis, suundusime Pihkva poole. Tee peale aga jäi üks Venemaa iidsemaid linnu- Irboska. Seal asub 14-16 sajandil ehitatud linnus. Ees parklas küsiti parkimise eest 100.- RUB, linnuse külastus oli täiskasvanule samuti 100.- RUB. 
      Lõpuks jõudsime Pihkvasse ja kõigepealt otsisime üles meie ööbimiskoha. Selleks oli Hotel "Oazis", asus linna ääres, mõnusas ja vaikses kohas. Tuba kahele, mis sisaldas ka hommikusööki, maksis 21.- EUR(1600.-RUB).   
     Kuna kellaaeg oli veel noor, läksime linna. Jalutasime Velikaja jõe ääres, uudistasime ülikooli ümbrust, kus tervitas meid suur Lenin ning tutvusime väljast Pihkva Kremliga. Sisse sel õhtul enam ei saanud, jätsime selle järgmiseks päevaks. Leidsime ka ilmatusuure kaupluse "Imperial", kus sai mõningaid varusid täiendatud.
      2PÄEV. Lahkudes hommikul hotellist, tutvusime Pihkva Kremliga seestpoolt. Suured müürid, mille sees erinevad kirikud. 
      Edasi viis tee Veliki Novgorodi, kuhu oli sõita 215 km. Tee peal leidsime ühe vahva söögikoha, kus sai kerge lõuna söödud. Supp+kohv+pannkook kahele maksis kokku 528.-RUB (7.20 €)  

      
           
      Teise õhtu ööbimiskoht asus kauni Volhovi jõe kaldal. Tuba kahele koos hommikusöögiga rootsi lauas maksis 1895.-RUB, mis eurodes tuli 25.-€  Väga hea hotell,meeldiv teenindus ja rikkalik hommikusöök!!! 

         3PÄEV. Olles endid hotellist välja kirjutanud, jalutasime piki jõekallast Novgorodi Kremlisse. Sinna viis väga ilus jalakäijatele mõeldud sild. Õnneks oli ka ilm sel ajal väga ilus, paistis päike, ning saime nautida mõnusat jalutuskäiku. Nägime pikki Kremli müüre, mitmeid erinevaid kirikuid, kirikukellasid ja "pilukatest" turiste. Korraks tuli küll suur hoovihm, aga varjusime puude alla ja varsti üle ta oligi. 

  Kremli kõrval asus suur Monument Võidule- infot siit:  http://www.visitnovgorod.com/sights/monument_pobedy.html

       Ja peale kaupluse "Lenta" külastamist, asusime teele meie viimasesse peatuspaika. Selleks oli Peterburi eeslinn, Puškin või mõnes kohas mainitud Tsarskoje Selo. Ööbimiskohaks oli väike perehotell, Dom Granda, kus olime neljakesi 2-toalises kööginurgaga korteris. Maksis see 3500.- RUB, 46.-€ neljale. Ka siin oli hinnas hommikusöök. 

Õhtul käisime veel linnaga tutvumas.

     4PÄEV. Sellel päeval külastasime väga suurt, võimast ja kaunist kohta- Katariina Paleed. Esmalt tuleb lunastada pilet parki. Selle hind oli 120.-RUB (1.60€) Pargis on mitmeid veesilmasid, teeradu, erinevaid väiksemaid hooneid. Paleesse sisse saab tööpäeviti alates kell 12.00. Aga meie seekord Palees sees käia ei saanudki, kuna seal ees oli juba moodustunud meeletu pikk järjekord. Põhiliselt ootasid seal sissepääsu kollase rassi esindajad- ei teagi täpselt, kes nad olid, kas hiinlased või korealased. Igatahes, otsustasime aega ja tervist mitte raisata selle seismise peale. Juba väljaspool Paleed oli palju vaadata. Pargist väljudes oli ka üks ostlemistänav, kust sai ka mõningad meened koju ostetud. Paleest saab aimu sellelt lehelt:  http://eng.tzar.ru/

       Olles üle 3-tunni jalutanud kaunis looduses ja nautinud seda uskumatut ilu, jõudsime tagasi oma auto juurde. Teekond hakkas meil kulgema Ivangorodi suunas, et siis lõpuks sealt jälle piir ületada ja tagasi Eestisse jõuda.
      Vahepeal jõudsime linna nimega Krasnoje Selo, kus plaanisime väikse lõuna teha. Samas külastasime ka apteeki. See oli huvitav kogemus, rohud kõik klaaside taga, ise ei saa midagi katsuda. Aga saime endile kõik soovitud ravimid. Mõned rohud, mis meil retseptiga, on seal käsimüügis. Sööma sattusime ühte sööklasse,mis viis meid nõuka-aega tagasi nii sisustuse, teeninduse kui ka suhtumise pärast- aga seda kõike positiivses võtmes!!! Lõuna kahele läks kokku 380.-RUB ehk 5.-€. 
      Sellest linnakesest kuni Kingissepa ristini oli tee hea, Peterburi pool oli teeremont, pandi uut asfalti. See tähendab, et paari aasta pärast peaks olema lausa lust sealt kaudu Peterburi sõita. 
      Ivangorodi jõudes ehmusime piirile suunduva järjekorra pikkuses. Ja seal me siis tiksusime ja ootasime 3 tundi, et jõuda Vene tolli. Eks me muidugi olime kuulnud nendest pikkadest ooteaegadest, aga lootsime, et meil nii ei lähe.
     Peale piirivintsutusi, läbisime öistes tuledes ilusa Narva linna ja Tartusse jõudsime öösel hilja,peale südaööd.
    
     Kokkuvõtteks: läbisime 1010 km, kuna põhiline reisi kütus oli Vene oma, siis odava hinna tõttu läks diislile vaid 40.-€. Kahe inimese kohta läks reis maksma u. 225.-€ (selle sees 3 ööbimist, autokütus, väljas söömised, poes ostlemised ja muud kulud).
    Reisi plaan nägi välja selline:

       
 

     
    

Läti-Vidzeme rannik 2018

     

       Üle hulga aja oli meil mehega pikem vaba nädalavahetus tulemas. Terve nädal sai jälgitud ilmateadet, kuid midagi ilusat nendeks päevadeks ei lubatud. Otsustasime ikkagi, et lähme sõitma, tulgu mis tuleb 😃

      Pakkisime kaasa riideid igaks ilmaks. Ka telkimiseks võtsime vajaliku kaasa. Kunagi ju ei tea, kas on laupäeval vabu kämpamaju saada. Kuna abikaasa oli reedel tööl kella 15.00-ni, siis saime kodust minema 16.00 paiku. 

     Esimese õhtu ööbimiskoha bronnisime booking.com kaudu. Sinna oli sõita 181km. Koht ise jääb Riia-Pihkva tee äärde. Ees ootas meid põneva ümbrusega, meeldiva vastuvõtuga hubane, kuid lihtne öömaja. Kuna õhtu oli kuiv ja soe, jalutasime ning tutvusime hotelli ümbrusega. Maja teisel korrusel aga oli piljardilaud, mida sai tasuta kella 22.00-ni mängida (kuigi bookingus oli kirjas, et lisatasu eest). Meie tuba oli kolmandal korrusel, mille saime 18.-€ eest. Ei midagi erilist, aga üheks ööks ok!

Hotell Melturi.

 

Õues erinevaid kividest kujusid.

      Järgmisel hommikul liikusime Ćesisesse, kus tahtsime ära käia Liivi ordulossi varemetes. Enne seda aga sattusime väga kaunisse parki, kus palju lilli, purskkaevud, tiigis kalad, pardid ja ka kaunis musta luige paar. 

Maija Park.

       Ordulossi niiöelda terve maja pilet täiskasvanule maksis 6.-€, pensionärile 3.50€ (ka Eesti pensionärile anti).

Selle piletiga sai käia kogu siseõue, mõlemas tornis ja samuti ka muuseumiruumides, kus siis Läti ajalooline pool näha oli. Aega kulus meil ringkäigule umbes 2 tundi. Tasub minna!!!

       Siis vaatasime jälle ilmateadet, et otsustada, kuhu edasi sõidame. Tundus, et väga vihma ikka ei lubata. Mõeldud-tehtud, sõidame mere äärde 😎

      Laupäeva õhtu sihtmärk oli Liivi lahe ääres asuv kuurortlinn Saulkrasti. Sinna oli sõita u.75 km. Eelmisel sügisel me korraks käisime seal, juba siis tundus väike armas kohake olevat. Kodus juba uurisin netist, et seal mitmeid kämpingualasid. Sõitsime esimesse sisse ja natuke uurides/tutvudes kohaga tegime otsuse, et sinna me jääme. Vastuvõtt jällegi meeldiv, noored adminnid (umbes 20+) oskasid ka vene keelt, mis meile sobis. Kuna ikkagi äikest lubas, siis rentisime kämpingumaja. Uurisime ka telkimise võimalust, aga seal väga head telkimise kohta pole. Ja autot telgi juurde parkida ka poleks saanud. 

      Meie kämpa maksis kahele 30.-€, oli ka kallimaid,nood olid ka uuemad ehitised. Selle hinna sees oli auto parkimine, elekter majakeses, piiramatu dušši kasutamine ja liivane mererand.  Miks meile sellistes kohtades ööbida meeldib, on see, et näed seda melu, kuidas rahvas liigub jne. On ka keskne koht pubi näol, kus rahvas kokku saab.  Koht ise leitav sellelt lingilt-       http://www.juraspriede.lv/home/

       Majake valmis sätitud, ujukad selga tõmmatud, läksime ära randa. Sel õhtul oli meie jaoks vesi niipalju soe, et sai täiega nauditud merevett. Mõne tunni möödudes lähenes meie kohale suur äikesepilv, kolisime igaks juhuks varju alla- läksime pubisse sööma. Peale söömist kolisime uuesti randa, kus nautisime sooja õhtut ja ilusat päikeseloojangut...

            Sellist mõnusat ja rahulikku nädalavahetust polegi meil ammu olnud. Ei peagi alati tuhandete kilomeetrite kaugusele sõitma, et nautida ilusat ilma, liivast randa ja muidugi oma kallimat  💑  

       

       Kuna oli lühike nädalavahetus, siis kilomeetreid palju ei tulnud, kõigest 555 kanti. Aga puhatud sai täiega!!! 

Reisimarsruut.