teisipäev, 25. juuli 2017

Natuke meist, Naksitrallidest.

       Oleme abikaasaga koos juba aastast 1990. Aga seda blogi hakkasin kirjutama alles aastal 2017. Nende aastate sisse on mahtunud nii mõndagi- palju tööd, paar kolimist, tütre sünd ning üles kasvatamine jne.
       Ja muidugi väga palju reisimist!!! Siiani on meie reisid kulgenud oma autoga ja seda maad mööda. Autoga reisimisel on eeliseks suurem vabadus- vabadus peatuda seal, kus vaja ja tahad, vabadus otsustada, et täna ei viitsi nii palju sõita ja ööbime vot siin, selles linnas. Kuna me pole väga nõudlikud ööbimiskohtade suhtes, siis kasutame soodsamaid pakkumisi.  Muidugi, autoreisil olles oleks hea, kui on mitu roolikeerajat. 
       Et miks just Naksitrallid? Selle nime andis meile üks vahva naistuttav. Omasime aastaid sellist autot, mis on sarnane nende tegelaste autoga. Selleks autoks oli  Chrysler PT Cruiser. Ja auto tõttu endile nime saimegi! 👫 🚗
       Alustasime reisimist juba meie suhte alguses. Kõigepealt ikka tiirutasime mööda Eestimaad. Aasta- aastalt oleme muutunud julgemaks ja liikunud oma sõitudega üha rohkem lõuna suunas- avastame Euroopa lähemaid riike. Käidud maid peale Eesti on kogunenud tänaseks kümmekond. Kõige kaugemateks sihtkohtadeks siiani on olnud Budapest, Viin ja Baierimaa lõunaosa.
    Aastast 2018 käime ka üle piiri Venemaale, kuna said tehtud viisad. Talvisemal ajal käime ringi kas Venes, Lätis või Eestis, aga suvel on alati plaanis kindlasti minna ka kuhugi kaugemale sõitma. 
       Aastast 2020 lisandus meie reisimisvahendite hulka ka mootorratas 🏍. Esialgu tiirutame sellega ringi Eestimaa pinnal. 
         Siin üks vahva stiilinäide meie tegemistest:

Sagadi mõisas kostüümipäeval.
Budapesti Kangelaste väljakul.

       
   

reede, 14. juuli 2017

Slovakkia ja Ungari 2017

        Uus aasta ja uus siht silme ees! Kaks meie jaoks avastamata riiki, kuhu  autoga jõuab 10 päeva piires minna. Plaan hakkas küpsema aasta alguses, kuskil jaanuaris. Sai käidud ühel Ungari teemaõhtul, kus Tartu ülikoolis õppivad tudengid tutvustasid oma riiki, vaatamisväärsusi, kombeid ja toitu. Peale seda üritust teadsin, et sinna me läheme !!!
    Reisi maksimumpikkuseks arvestasimegi 10 päeva. Läksime seekord kolmekesi- mina, abikaasa ja meie 20 aastane tütar.
     Päev1. Startisime pühapäeva hommikul kell 6.30 ja nagu eelnevatel aastatelgi, kulges sõit läbi Läti ja Leedu Poola, kus seekordseks ja esmakordseks ööbimislinnaks oli Lublin. Kuna ka tütrel on load, siis sõitsime vaheldumisi kolmekesi, ning esimese otsa tegime kohe üle 1000 km. Tuba oli bronnitud ja ootas meid- „Wytchnienie“ oli selle majutuse nimeks. Kolmele maksis tuba 21.- €, aga selle eest oli mõnus puhkus, vahva vaade linnale (olime 3 korrusel) ja auto turvaliselt sisehoovis.
      Päev2. Lublin ise väga ilus- kindlusloss, juba 13.sajandist  säilinud vanalinn. Jalutasime seal ilusal hommikul, nautisime päikest ja vanalinna tänavaid. Kuna sellel linnal ka sünnipäev oli tulekul, vanuseks sai 700 aastat , oli linn armsalt ära ehitud. Järgnev pilt on siis Lublinis olevast lossist, mis asub mitte just väga kõrge mäe otsas. Lossi trepilt avanes ilus vaade vanalinnale.


     Õhtuks oli plaan jõuda Slovakkiasse. Nii öelda piiri ületasime kell 18.00. Kuna seal kiirteed tasulised, siis esimeses suuremas linnas, Preškovis, Lukoili tanklast ostsime elektroonilise vinjeti. 10-ks päevaks maksis see 10.-€. Ööbimiskoht ootas meid väikses linnas Jasov. Sealt leidsime mõnusa kämpingukoha-  Autocamping Jasov.  36.- € eest saime hubase majakese, kus oli privaatne wc ja dušš. Auto saime parkida kohe majakese ette. Kohapeal oli ka baar, kus saime kohalikku õlut mekkida. Väga mõnus öömaja!
      Päev3. Hommikupoolikul tutvusime ka natuke selle linnaga, leidsime sealt ühe kloostri. Aga mis kõige põnevam avastus oli, oli see, et seal ligidal asus kas pagulaste või rumeeniamustlaste kogukond. Juba eelmisel õhtul linna sisse sõites märkasime tee ääres seda tüüpi inimesi kõndimas. See ehmatas küll algul ära, et kuhu me nüüd sattunud oleme.... Möödusime nende elukohast, mis meenutas getot- lagunenud ja lipitud-lapitud majad, rohkelt pesu kuivamas ja õues hunnik lapsi.
      Sel päeval istus rooli peretütar. Oleks me teadnud,mis meid ees ootab, siis poleks ta kindlasti seda sõitu tahtnud. Nimelt, hakates liikuma meie järgmise sihtmärgi suunas, sattusime sõitma üle mägede. Saime „nautida“ Tatra mäestiku võlu ja valu. Meie jaoks oli see esimene sellelaadne kogemus. Tee kulges sinka-vonka, mäest üles ja siis jälle alla. Need järsud kurvid tekitasid hirmu, eriti kui auto või isegi veomasin vastu tuli. Aga see-eest vaated, mis avanesid- seda isegi foto ei suuda edasi anda. 


       Lõpuks leidsime kõrgemal olles ühe laiema teeperve, kus tegime juhivahetuse ja looduse nautimise- see oli hingemattev!


     Edasi sõites sattusime tee peal väiksesse külla, nimega Krásnohorské Podhradie. Leidsime sealt ühe hubase restorani moodi söögikoha, kus saime mõnusa päevapakkumise ja hea teeninduse osaliseks. Avastasime, et eemal mäe otsas ka kohalik turismi atraktsioon-  Krásna Hôrka Castle. Kuid seda me vaatasime vaid kaugelt, oma söögikohast, mis asus selle mäe all. Söök ja jook kokku oli odav- kolmele läks 10.-€
      Slovakkia on tuntud erinevate liiva- ja jääkoobaste poolest. Meie külastasime ühte liivakoobast- Jaskyna Domica. Välja sai see valitud selle poolest, et seal võimalik mööda veealust jõge paadiga liikuda. Kolmele maksis pääse 18.-€ ja lisaks tuli tasuda veel pildistamise eest, see maksis 7.-€. Koobastesse sai ainult koos giidiga, kuid see rääkis vaid kohalikus keeles.... Tegime siis targad näod pähe ja kuulasime giidi ning jälgisime teiste käitumist ! Kõik see, mida seal maa all nägime, oli põnev. Kahju oli vaid sellest, et ära jäi paadisõit, kuna VETT EI OLNUD. Oli ju meil Eestiski põud ja vihma vähe.


      Peale maa alust ringkäiku liikusime edasi Ungari poole, ning sinna polnudki enam mingi maa- vaid paar kilomeetrit. Jõudes nüüd siis Ungari piiripealsesse külla Aggtelek, olid ka seal koopad. Kuid meid köitis hoopis sealne parkla, kus müüdi suveniire ja muud huvitavat nänni. Kuna väljas oli soojaks läinud, siis panustasime jäätisele.
      Edasi liikusime õhtuse ööbimiskoha suunas. Selleks oli ilus väike veinipiirkonna linn Eger, kus ootas meid kodumajutus- Krisztina Vendeghaz. Majutus hubane ja avar, valgusküllane. Perenaine minu enda ealine naisterahvas, üle 40.-ne. Suhtlesime inglis keeles, saime temalt vajalikku infot ja kõige ägedam avastus oli see, et see maja asus väga õiges kohas meid huvitavate vaatamisväärsuste suhtes. Tuba kolmele maksis 1100.- HUF, ehk siis 36.-€
     Sellel õhtul jõudsime teha veel paljutki. Esimese asjana sõitsime 9 km kaugusele Egerszalókki, kus on mitmeid spaasid. Valisin välja Saliris Resort Spa- see tundus juba pilte vaadates nii huvitav, aga tegelikult oli oluline see, et seal on hästi erinevate looduslike mineraalidega rikastatud vesi. Koht ise- http://salirisresort.hu/en  Soovitan!!! Meie sättisime mineku nii, et peale 17.00-i on odavam. Kolmele läks veemõnu maksma 6600.- HUF/ 21.- €. Selle hinna sees olid  erinevad basseinid nii sees kui väljas, kuid kui tahtsid veel ka saunadesse minna, siis pidi umbes sama palju juurde maksma. Meie saunasid ei kasutanud, ka lihtsalt vesi oli mõnna !!! 


      Selle vahva õhtu lõpetasime Kaunite Naiste Orus- see on koht Egeris, kus saavad kokku söök ja kohalik vein. Restoran restorani kõrval, veinikelder veinikeldri kõrval, muusikud, jälle vein, vein, vein......  Joo kohapeal, osta kaasa- kanistrite valik, mitut liitrit tahad- SUPER. Vot sinna linna läheks tagasi ja naudiks kauem seal olekut. Meie öömaja oli sellest kohast jala kõndides vaid 20 minuti kaugusel.
     Päev4. Hommikul vaatasime perenaise soovitusel veel Egerit, tutvusime kohaliku suure tähtsa kirikuga- Basilicaga ja ühe kindluse varemetega. Kuna liikusime edasi pealinna, siis oli vaja muretseda meil Ungari kiirteevignett. 10-ks päevaks oli hind 9.70€.  Suurde linna jõudsime kella 13.00 ajal ja meil oli plaan otsida seal kämping. Infopunktist sai käidud uurimas, kas nad teavad selliseid kohti, mida olin eelnevalt netist leidnud. Kuidagi imelikult vastati, et nagu ei tea või pididki nad turiste suunama rohkem linnas välja, sest meile soovitati sõita Balatoni äärde. Kuulasime soovitused ära ja hakkasime ikkagi oma info põhjal ööbimist otsima.
       Infopunkt asus aga ühe populaarse ja tähtsa väljaku- Kangelaste väljaku ligidal. Seal on kujutatud seitset madjarite pealikku ja teisi olulisi riigijuhte Ungari ajaloost. See väljak kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.


      Edasi asusime otsima öömaja. Leidsime linna äärest ühe kämpa  koha- Romai Camping. Vastuvõtt oli meeldiv, lubati enne otsustamist majake üle vaadata. Eks ta vana ja väsinud oli, aga kuna muidu kõik muu sobis- wc, pesemisvõimalused, auto maja kõrval, siis jäime sinna lausa kaheks ööks. Üks öö maksis 32.-€
     Vastuvõtus oli sel õhtul tööl üks väga tore ja asjalik noormees, kellega sai hästi inglise keeles hakkama. Temaga juttu ajades tuli välja, et sealt ligidalt saab linna rongiga ja pileteid saame temalt osta. Ja nii me linna rongiga läksimegi- pilet ühele üks ots maksis sama, mis Tartu bussipilet juhilt ostes- 1.50 €. Sõita tuli 8 peatust, mis oli ka linnas lõpp-peatuseks.
    Õhtul nautisime Ungari pealinna Budapesti kauneid vaateid. Jalutades ilusa Doonau jõe ääres, näed kohe teisel kaldal olevat võimast Parlamendihoonet.

    Kuna linn on suur ja juulis  turismihooaeg kõrge, siis jõe kaldal oli rahvast meeletult palju. Jõel toimus tohutu suur liiklus erinevatel alustel- paadid, jahid, laevad. Edasi jalutades nägime veel Buda kindlust, mille juures oli ka mägitramm- funikulöör. 
    Õhtul oma kämpingumajas olles, nautisime sööki- jooki, sooja suveõhtut ja päevaseid elamusi.
     Päev5. Teisel Budapesti päeval plaanisime liikuda ringi autoga. Kuid oh üllatust- auto ei läinud käima 😠 Juhtus jälle meie autol see, et ninaots oli jäänud ööseks seisma natuke üles, kuigi silmaga seda väga näha ei olnud(Opelil vajub pump küttest tühjaks). Kuid teine põhjus võis olla ka see, et paaki jäi natuke vähe kütet. Aga meie, tublid ja tugevad naised, lükkasime auto käima!
      Linnas sai käidud vaatamas Gellerti mäge ja Vabadusesammast. Mäe otsast avanes võimas vaade Doonaule ja Budapesti linnale. Teel mäkke oli muidugi jälle mitmeid suveniiriputkasid, kus sai endalgi mõned ostud tehtud.


     Peale kultuurilist elamust tahtsime saada ka ostuelamust. Esimese kohana käisime tutvumas Pesti poolel asuva kuulsa Budapesti keskturuga, mis ehitatud juba aastal 1897. Turg asetseb kahel korrusel, all toidukraam, üleval tööstuskaubad ja söögikohad. Ei ole just odav turg, vähemalt meie perele mitte.  Aga käia uudistamas ikka tasub! Põhiostlemine toimus meil suures ostukeskuses- Auchanis. Ja õhtul olime jälle Romai Campingus.
    Päev6. Ungarist uuesti Slovakkia poole liikudes jäi meie teele mitu põnevat väikelinna- Szentendre (väike ilus linnake), Visegrad (ilus linn jõe ääres) ja Esztergom. Viimane mainitud linn oli eriti põnev. Linnast läbi voolab Doonau, nii et saime veelkord nautida selle jõe ilu. Mäe otsas paikneb ka suur kirik- Basilica. Kiriku tagant avanes ilus vaade jõele ja teisel pool jõge asuvale Slovakkiale. Kuna Doonau on kahe riigi piiriks, siis keset silda oligi riigipiir, maha jäi Ungari ja edasi juba olimegi Slovakkias tagasi. 



     Slovakkias sattusime sõitma mööda nendest suurtest ja ägedatest suusakuurortitest. Üks suurem selline keskus, millest läbi sõitsime, oli Donovaly. Kohe tekkis ka soov seda kohta talvel näha!
    Ööbimiskoht oli bronnitud linna Dolny Kubini ligidal kämpingus. Jõudes sinna, tekkis väike arusaamatus- adminnile polnud tulnud teadet meie broneerigu kohta. Mõningase seletamise tulemusel  saime lõpuks ikkagi ühe vaba toa, mis oli lõppkokkuvõttes isegi parem, kui see mille olime bronninud. Kuigi see tuba oleks olnud kallim, anti see meile ikkagi hinna eest, mis bookingus lubatud 36.- €.
       Koht ise oli väga mõnus, oleks olnud võimalik tegeleda mitmete  spordialadega- näiteks erinevate pallimängudega . Samal õhtul leidis seal aset pulm, mille tõttu oligi enamus ruume välja renditud. Kuna selles toas puudus köök, siis tegime süüa väljas, endal kaasas olnud matkapliidil. Hilisõhtul aga läks eriti põnevaks- meie kohale saabus äikesevihm. Kuna olime mägedele väga ligidal, siis see välgutamine mägedes oli ühest küljest hirmus, kuid samas huvitav vaatepilt.
     Päev7.  Hommikul värsketena asusime uuesti teele, et vaadata oma silmaga üle Loode-Slovakkias asuv Orava kindlus. Rohkem infot saab siit - https://www.slovakia.com/castles/orava-castle/



    Kindlus asus mäe otsas, ehitatuna pooleldi mäe sisse. Uurides sinna sissesaamise infot, kohtusime piletisabas eestlastest perega. Jutust selgus, et nemad ka Tartust! Sai siis pikemalt oma reisidest räägitud, kes kuhu ja kuidas. Meie olime koduteel, nemad liikusid Saksamaa suunas.
     Piletiinfost saime teada, et sinna üles ilma giidita ei saa, aga järgmine grupp läheb alles kolme tunni pärast. Meie seda ootama ei jäänud, nii et jätsime teise perega hüvasti ja liikusime Poola suunas.
     Ületasime Poola piiri ja nägime jälle mitmeid suusakuurorte- väga vinged mitmekordsed suured majad, uhked ehitised nagu enamus poolakate maju.
     Selle päeva teiseks suurimaks vaatamisväärsuseks oli linnake Zakopane ja selles asuv kõrgeim funikulöör- 1120 meetrit. Pilet mägitrammile kolmele maksis 65.-PLN/umbes 16.-€. Mäe alt leidsime kõigepealt turistika- turuplatsi. Edasi liikusime juba kõrgustesse, et nautida vaadet Tatra mägedele. Ja see oli VÕIMAS!! Vähe sellest, et seal üleval oli megapalju rahvast, meeletult kaunid vaated, oli seal ka hulk müügiputkasid, kus nagu ikka erinevad suveniirid, sööki/jooki, erinevat meelelahutust jne. 


     Ööbimiskoht oli meil broneeritud selleks õhtuks Lodžis, „Villa Marina Widzew“, öömaja kolmele maksis 30.- €

      Päev8. Sellel päeval oli plaanis külastada ühte suurt turgu Varssavi ligidal ja oma silmaga näha, kust kogu see kaup, mida meil Eesti turgudel müüakse, tuuakse. Saime "kultuurišoki"....... Kuna sellise turu külastamine oli meil esmakordne, siis jahmusime sellest, kes kauplejateks olid- väga pisikest kasvu pilukad, koos peredega. Ime siis, et meil enamus riided ja jalanõud saadaval vaid väikestes numbrites. Ka seal ei näinud ma enda numbrile vastavaid tooteid- täiesti mõttetu......
     Õhtu ja öö veetsime me Kaunases, vanas tuttavas ööbimiskohas- "Regina Questhousis", tuba kolmele 37.50€  Perenaine tundis meid ära, ööbisime seal eelmisel aastal. Küsis kohe ka teise seltskonna järgi, kes meiega tol korral kaasas olid. Pakkus jälle meile oma aia viinamarjadest tehtud veini.
       Päev9. Kuna pesuruumid ja kööginurk olid kolme toa peale ühised, siis  hommikul oli rõõmus avastus, et meie kõrvaltoas ööbis üks ammune tuttav Tartu noormees, kes nüüdseks  pealinna kolinud.  Tema liikus edasi Saksamaale, meie aga kodu suunal. 
   Koju jõudsime õhtul 19.00 paiku.

KOKKUVÕTE:
   sõidetud kilomeetreid  3650
   raha kulus küttele  230.- €
   keskmiselt võttis auto 6,3/100-le
   ööbimised 3-le (8ööd) maksid  262.-€
   muud kulud jäid umbes 200-300.- € vahele
Meie reisi maksumuseks kujunes kuni 800.-€
Reisi marsruut nägi välja selline: