Leedu- Läti autoreis 2020

     Kuna õnneks tegime eelmisel aastal pikema reisi, siis sel aastal oligi plaanis lühem retk kuhugile lähemasse riiki. Koroona-aasta aga tegi selle veidike veel lihtsamaks. Puhkus algas meil juuli keskel ja otsustasime kohe oma sõidu ära teha. Ja hiljem osutus see mõte õigeks!

    Päev 1.  Hommikul asusime teele kella 7.00 ajal. Nagu juba traditsiooniks kujunenud, siis esimene peatus Valmiera alguses Neste tanklas. Kuna sel aastal paljud kaasmaalased liiguvad ringi Baltikumis, siis ette ruttavalt mainin, et kohtusime eestlastega igal päeval ja igas kohas 😃  Ja selles mainitud tanklas olid Pärnust pärist mootorratturid. Sai tibake juttu aetud, kohvi kaasa ostetud ja sõit läks edasi. Meie selle päeva eesmärk oli Leedu kõige lõunapoolsem linn- Druskininkai. Sinna jõudsime kella 18.00 ajal. Tegime varem bronnitud hotellis sissekirjutuse, veidi kosutasime end ja siis linna peale uudistama. Linn äärmiselt hubane, Nemunase jõe ääres, mõnusate parkidega. Siin asuvad Leedu 5 suurimat sanatooriumi või meie mõistes spad. Õhtul ringi jalutades sai külastatud välikohvikuid ja nauditud ühe hotelli ees asuvat purskkaevu, mis meenutab veidi Las Vegast.  

Päev 2. Hommikusöök söödud, kirjutasime end hotellist välja ja liikusime meie jaoks ühe ägeda atraktsiooni suunas. Selleks oli kaabeltramm- otsetõlkes. Infot saab siit-  http://www.lynukelias.lt/en/  Sõit ei kesta kaua, kuskil 7 min, edasi-tagasi pileti eest küsitakse 5.-€/per.  Sõidetakse üle oru, kus all voolab jõgi. teisel pool orgu aga asub suusakeskus, kus saab aasta läbi suusatada. Rohkem infot võimalik lugeda siit- http://www.snowarena.lt/en/home

   Päeva teisel poolel jõudsime Vilniusesse, kus esmalt külastasime teletorni. Koos giidiga oli võimalik minna restorani osast kõrgemale, kus oli vaba vaade linnale- polnud ees klaasseina. Ühe inimese pilet maksis 10.-€.  Torni alalt lahkudes kohtusime seal ühe Tallinna neiuga, kes mööda Baltimaad üksi ringi rändas. Kui olime end ööbimiskohas sisse seadnud, jätsime auto hotelli juurde ja läksime vanalinna avastama. Hotell sai valitud vanalinna ligidale, et ei peaks auto parkimise peale aega ja närvi kulutama. Vanalinnas mõnus aura, palju välibaare-kohvikuid. Mingil hetkel kasutasime liikumiseks ka Bolti tõukse, kuna jalad olid juba veidi väsinud.

    Päev 3. Hommikusöök söödud, asusime edasi liikuma. Hotelli ees kohtusime järgmiste Eestlastega, kes olid Viljandist. Nemad soovitasid meile ühte ägedat turgu Vilniuses- Emporium Gariunai. Tegemist väga suurel alal oleva turuga, on nii sisehallid kui ka väliputkad. Kaupa palju ja hinnad ka enam-vähem sobilikud. Aga aega on vaja kõvasti, et end seal üldse kurssi viia! 

   Järgmiseks peatuspaigaks sai meil linn nimega  Anykšciai, kus külastasime sellist parki:  https://www.anyksciuparkas.lt/en/activities-what-to-do/treetop-walking-path/  Pilet ühele kõigest 1.-€. Seal olles kohtusime uuesti Pärnust pärit mootorratturitega, kes olid tulnud Daugavpilsist, kuhu meie aga teel olime. 

      Õhtuks oli eesmärk jõudagi siis Läti lõunapoolseimasse linna, Daugavpilsi. Teel sinna aga nägime veel paari mainimist väärivat linna- Utena ja Zarasai. 

         Daugavpilsis sai meie ööbimiskohaks linnas asuv uusim ja uhkeim hotell- Park Hotel Latgola. Saime toa koos hommikusöögiga eriti hea hinnaga- kõigest 36.-€ ! Kui olime end sisse reganud, läksime hotelli kõrval asuvasse parki jalutama, 

      Päev 4. Hommikusöök oli hotelli 10-ndal korrusel asuvas restoranis. Väga hea söök koos kauni vaatega pargile ja linnale! Üks suurimaid vaatamisväärsusi on selles linnas Daugavpilsi kindlus. Kui me siin umbes 10 aastat tagasi käisime, siis kindluse territooriumile ligipääs puudus- oli hakatud remonti tegema. Nüüdseks on valminud muuseumiosa, kust saab infot täpse ajaloo kohta. Paljud hooned on juba renoveeritud, milles asub erinevaid asutusi. Mitmetesse hoonetesse aga rajatakse kortereid. Väga põnev linnaosa! 

     Kodu suunas tagasi liikudes külastasime loomulikult ka Valka linna  😋  Kodus olime 18.00 paiku. 

   KOKKUVÕTE :  sõidetud sai 1500 km

                             kütte peale kulus u.100.-€

                            ööbimised samuti 100.-€

         muud kulud (söömised, piletid, ostud) u.150.-€

Kihnu 2020.

     Sellel aastal lisandus meie reisimisvahendite hulka mootorratas. Kuna ilmateadet jälgides tõotas mai viimane nädal väga ilus tulema, siis pool nädalat varem saigi plaan paika pandud- sõidame oma esimesele motikareisile ja sihtmärgiks sai Kihnu saar.
    Praamipiletid said ostetud ja ööbimiskoha leidsin Visit Kihnu lehelt. Kuna laupäeva hommikul läheb praam juba kell 8.30, siis otsustasime juba reedel Pärnusse ööbima minna. Seal olime öömajal Männiku Guesthouses, kus tuba kahele maksis 25.-€. 
     Samal õhtul ööbisid seal ka mootorratturid Lätist, Daugavpilsist. Tegu oli Läti venelastega. Nemad liikusid järgmisel päeval Saaremaale. Sai nendega juttu aetud ja koos ka mere ääres päikeseloojangut vaadatud. Oli meeleolukas õhtu!

     Laupäeva hommikul algas meie reis saarele. Praamisõit kestab tunnikese ja see sai sisustatud kohvitades, merd nautides. Ilm tõotas tulla ilus, meri oli rahulik. 

       Saarel maabudes oli esimene peatus kohalikus poes. Tegime ka mõned ostud, ning siis suundusime öömaja otsima. Selleks sai väga lahe koht-   http://kastanimajutus.com/kastani-majutus   Pererahvas äärmiselt lahke! Meid vastuvõttes tegi peretütar meile ka üllatuskingituse- serveeris tuulehaugi salatit kodus küpsetatud leivaga. Tütar tegeleb toitlustusega- Kihnu Gurmee. 

        Kui olime endile toa välja valinud ja kohaga tutvunud, läksime saart avastama. Külastasime Kihnu muuseumi, kus jällegi väga meeldiv vastuvõtt. Kui olime tutvunud kohaliku ajalooga, liikusime majakat otsima. Teel nägime mitmeid ilusaid kodumajutusi, saarel elavaid loomi ja veel mõningaid turiste. 

       Tuletorni tippu kahjuks ei saanud, kuna see avati alles 1.juunil. Aga ümber selle avanes ilus vaade merele.

     Tiirutades väiksel saarel ringi, satud ikka samasse kohta tagasi, ehk siis muuseumi juurde. Seal ootas meid aga politsei. Ja no loomulikult meid peatati! Saarel oldi kohe kolmekesi tööd tegemas. Algselt küsiti, kas oleme turistid, siis kas ratas on oma nimel ja kas alkoholi on tarbitud. Pärast rääkisime aga hoopis Kihnu toidust- hülgelihast. Väga huvitav jutuajamine oli!   👮🚔

     Reisi eeltööd tehes sain teada, et söögikohad/kohvikud on veel saarel kõik kinni. Olles juba aga ringi liikumas, tuli FB-s Visit Kihnu lehele teade, et kuna saarel mitmeid külalisi, siis on 2 kohta end avanud. Just oligi kõht tühi ja see uudis tuli väga õigel ajal! Esmalt sõime Aru Grillis kõhu soolast täis ja pärast Lohu kohvikust saime kooki ja kohvi. Mõlemas kohas sai ka pikalt vesteldud, kust oleme jne. Teenindus super ja toidud väga head!

      Kes jala tulevad saarele, siis neile laenutatakse erinevaid liikumisvahendeid- jalgrattaid, elektritõukekaid ja -rollereid. Pildil see kollane oli eriti vahva eksemplar:

 

    Päeval saime teada, et meie ööbimiskoha peremees tegeleb  hülgejahtimisega. Meile anti vihje, et küsige hülgeliha tema käest. Õhtul saimegi proovida hülgeliha konservi. Päris huvitav kogemus! 

      Õhtul läksime mere äärde jalutama ja päikeseloojangut nautima. Teel randa nägime imelikke pesakaste puude otsas, eriti suure auguga. Hiljem saime teada, et seal pesitseb kihnu kana ehk koskelpart. Hommikul tõi peremees meile 2 muna praadimiseks. Kui pole harjunud pardi muna sööma, siis on veidi võõras- liiga rammus minu jaoks. 

      Järgmisel hommikul hommikusöök söödud, oligi aeg sadamasse sõita. Lahkusime saarelt kella 10.00-se  praamiga. Oli põnev nädalavahetus!

      Juba 4 aastat tagasi üritasime külastada seda väikesaart, kuid Munalaiu sadamas jäi see pooleli, sest ilm pööras tormiks ning praam ei väljunud enne õhtut. Ja me loobusime minekust, sest ainult ööbima polnud ka mõtet minna. Sel korral meil vedas!!!  

     

Baierimaa võlud + natuke Austriat ja Poolat 2019.

    Selle aasta reis tehtud ja nüüd siis mõned märkmed nähtu kohta. Sõiduks läks juuli alguses ja seekord seiklesime mehega kahekesi. Tagasi koju jõudsime 11 päeva hilisõhtul. 
   
1.PÄEV  Alustasime sõitu Tartust kella 6.00 ajal hommikul ja esimesse ööbimiskohta Varssavis jõudsime 20.00 ajal, see muidugi kohaliku aja järgi. Seal ootas meid bookingu kaudu bronnitud Hostel Pepe. Asukoht oli väga hea, kohe Varssavist läbimineva kiirtee ligidal. Öömaja on filmiteemaline, iga tuba erineva näitleja nimega, meile sattus Audrey Hepburni oma. Sellel päeval sõitsime maha kuskil 980 km.
    
2.PÄEV   Järgmise päeva hommikul tegime peatuse peale Varssavit Lotose tanklas, kus kohtusime Tartust pärit perega,kes kimasid Horvaatiasse. Koos hommikust söönud, liikusime edasi. Õhtul jõudsime väga põnevasse väiksesse linnakesse, kus ootas järgmine öömaja.Võtme leidmise suhtes saadeti meile pilt asukoha kohta, kohapeal kedagi omanikest polnud. Olime jõudnud siis juba Saksamaale, enne Nürnbergi. Sõidetud km tuli 850. Öömaja vahva, mäed ümberringi.
3.PÄEV  Hommikul kohtusime ka peremehega, kes pakkus kohvi ja saatis hea sõnaga ööbijad teele. Ühes tanklas suunaga Müncheni poole, kohtusime üksiku soomlasest motikamehega. Oli meeldiv vestlus, saime teada, et juba 15 aastat sõidab üksinda puhkama Itaaliasse, tsikliga. Kuskil kella 15.00 paiku olime Münchenis, juba varem valmis vaadatud ööbimiskohas. Selleks sai telklaager-  http://campingplatz-thalkirchen.de/   Jäime sinna kaheks ööks. Sellel päeval sai sõidetud 240 km.
4.PÄEV  Kavas oli Müncheni linna avastamise päev. Auto jätsime telkimisalale puhkama ja linna läksime ühistranspordiga. Õnneks sai päevapileti osta telklaagri adminni käest. Pileti hind kahele 12.80€, sellega sai sõita nii bussi, trammi kui ka metrooga. Meie kasutasime bussi ja metrood. Väga mugav! Bussipeatus kohe laagri juures, paar peatust sõita ja siis metroosse. Õige bussi ja metroo peale aitasid meid samas laagris peatuvad šveitslased. Kuuldes, et oleme Eestist, siis esitati meile huvitav küsimus- kas meil räägitakse vene keelt? Isegi tänasel päeval ei teata meist veel piisavalt...  Kuna esimene peatus oli teisel pool linna, siis sinna jõudsime metrooga umbes 20 mintiga. 

     Suurim Müncheni au ja uhkus on muidugi BWM autokeskus ning selle ligidal olev olümpiapark. BMW peamajas sai tasuta jalutada ja uudistada uuemaid marke. Samuti oli nurk Mini Roveritele, kõrval pood, kus müüdi igasugu Roveri logoga nänni. 
     Olümpiapargis jalutades käisime ära ka tornis, kust avanes vaade tervele linnale. Torni pilet ühele maksis 9.-€. München on madalate majadega linn, kõrgetest hoonetest enamus vaid kirikud, lisaks paar kõrget tornhoonet. Üleval on ka väike Rocki teemaline muuseum.
    
     Siis läksime uuesti metroosse ja sõitsime kesklinna, Marienplatzile. Kuna see on linna suurimaid tõmbekohti, siis turiste seal jagus... Suurim vaatamisväärsus on seal Rathaus- raekoja hoone.
    Edasi uudistama asudes jõudsime järgmise huvitava kohani- suurde õlleaeda, kus toidu ja joogipakkumised. Võtsime ka meie osa Baierimaa suurest õllejoogikultuurist!!! Seda õlut voolas ikka ojadena! 🍻 🍻 🍻  Paljud teenindajad kandsid kohalikke rahvariideid- meestel traksidega nahkpüksid (lederhosenid) ja naistel komplekt, mis koosneb pluusist, seelikust, põllest (dirndl). Õhtuks oma telklaagrisse jõudes, tutvusime ka sealse ümbrusega, jalutasime jõe ääres. Väga vahva päev, täis ilusat ilma ja põnevaid kogemusi! 
5.PÄEV   Üks reisi oluline osa oli üles leida seriaali "Kirgede torm" võttekohad. Münchenist lahkudes lõuna suunal, jõudsime Bavarian Filmstadti, kus asuvad stuudiod, kus  põhiliselt vändataksegi seda seriaali. Sisse me ei läinud, kuna pilet suht kallis ja kui ikka keelt palju ei valda, siis ei saaks ka aru. 
     Sõites läbi Grünwaldi linnaosa, tegime ka ühe tankimise, kus sisse maksma minnes tekkis huvitav vestlus seal töötava noormehega. Kui ta sai aru, et me pole kohalikud ja et oleme Eestist, siis esiti ta arvas, et tulime Saksa lennukiga ja liigume rendiautoga. Kuuldes, et oleme enda autoga ja ise roolis olles sinna saabunud, siis oli imestus suur. Uuris, kui palju päevas km läbime ja kuhu edasi plaanime minna. Igatahes tõstis mõlema käe pöidlad üles ja kiitis meid, sest ta ise ei viitsivat väga üle 300km sõita. Lahkudes tanklahoonest, tuli see sama noormees välja ja mulle tundus, et tuli vaatama, kas tõesti need hullud on Eestist pärit autoga seal !  
     Edasi liikusime me reisi kõige kaugemasse punkti, Hohenschwangausse. Sinna läksime vaatama kahte lossi, üks neist Neuschwanstein ja teine Hohenschwangau nimeline. Seda peab oma silmaga nägema, on ikka ehitised!







  
     
     
       Ülesse mäkke viis rahvast 2 bussi, mille pilet edasi-tagasi maksis 3.-€ ühele. Muidugi tublimatel oli võimalus ka jala minna, kuid kohtusime ühe Sauelt pärit perega, kes olid seda proovinud, kuid  loobusid suht ruttu- liiga raskeks läks. Meie aga kasutasime bussi varianti. Ülevalt avanenud vaade alla ja kaugele oli loomulikult võimas!!! Aga turiste oli megalt...  
    Järgmine linnake,mida soovisime näha ja mida ka reisibürood soovitavad, oli Oberammergau. Ega seal kaua ringi liikuda ei saanudki, peale tuli võimas ja suur äikesevihm. Kobisime ruttu autosse tagasi ja liikusime Austria suunas itta. Plaan oli ka sel ööl telkida, kuid pidev vihma hakkas kustutama seda soovi....  Sõites läbi mäestiku teisele poole mägesid, jäi äkitselt vihm ära. Ruttu vaatasin google mapsist ühe lähedal asuva telkla ja suundusime sinna. Kohaks oli väikese järvekese ääres asuv campingplatz Demmelhof-   http://www.campingplatz-demmelhof.de/   Pererahvas äärmiselt sõbralik, mees sakslane ja naine ungarlanna. Telgikoht anti meile kohe järve kaldale, kus asus ka väligrill+ lauad-toolid. Nautisime mõnusat õhtut ja kiitsime vahvat kohta! Sellel päeval sõitsime maha kuskil 255 km.
     Aga öösel jõudis ikkagi see äikesevihm meile järgi.....  Eks me seda muidugi arvasime ka, et me nii kergelt ei pääse. Olime oma telgile teinud õhtul koormakattest lisa katuse/varjualuse. Hommikul saime telgi tänu sellele kuivalt kokku pandud. Jõime koos pererahvaga hommikukohvi, jätsime hüvasti ja asusime teele. 
 6.PÄEV   Tänane päev läks jälle "Kirgede tormi" kohtade otsingutele. Esimeseks kohaks sai linnake Bad Tölz, millest seal pidevalt juttu. Ilm vihmane ja kuna oli ka pühapäev, siis linnas rahvast vähe ja poed kõik kinni. Aga koht ise ilus- majadel vahvad maalid. See komme levinud üle Baierimaa, annab majadele romantilisema mulje. 

   
     Ja selle filmi kõige põhilisem koht, mille üles otsisime,  oli muidugi nn.hotell Fürstenhof. Kes seriaaliga kursis on, see teab, et antud hoone on eravalduses ja siin toimuvad ainult välivõtted. Tegelik nimi hoonel on Schloss Vagen ja territoorium on valve all. Meiegi saime seal uudistada ainult aia tagant ja natuke ka üle aia. 











     
     Kuna ees ootasid meid vihmased ilmad, siis tegime otsuse, et telgiga enam ööbida ei soovi. Ületasime Austria piiri ja ööbimiskohaks sai Salzburgi linn. Seal leidsime vaba toa Snooze hotellis. Sõitsime veel ka linna peal ringi, aga kuna endiselt oli meil pühapäev, siis peale tanklate polnud lahti mitte midagi. Külastasime ka meie siis ühte tanklat, kust sai natuke söögipoolist ostetud. Läksime hotelli tagasi ja asusime puhkama! Selle päeva sõit kujunes väikeseks, vaid 160 km. 
7.PÄEV   Sellel hommikul liikusime korraks üle piiri Saksasse tagasi, soov oli näha Hitleri Kotkapesa. Salzburgist sinna oli umbes 30 km. Autoga tuli sõita ülesse mäkke, mis oli väga järskude kurvidega. Aga päris ülesse viib kohalik buss. Kuid kuna öö otsa oli sadanud vihma, siis poole mäe peal hakkas meeletu udu. Jõudes ülesse parklasse polnud näha seal midagi, ei saanud me aru, kust kohast väljub see buss, mis peaks meid edasi viima..... Ja ega seal kõrgel poleks olnud näha seda vahvat vaadet mägedele, kui selline suur udu on. Tegime otsuse, et loobume ja liigume tagasi Austriasse. 
     Salzburgis tagasi, läksime hoopis uudistama Mirabell Schlossi. Seda oli võimalik tasuta vaadata nii seest kui väljast. Õnneks oli ka vihm vaibunud, seetõttu saime nautida kaunist lossiaeda. 
    Peale seda võtsime suuna Tšehhi poole. Olles sõitnud mööda A1-te kuskil 32 km, jõudsime ilusa järve äärde, kus tegime ka peatuse. Antud kohas asus suur parkla, tankla ja restoran- Landzeit Hotel. Järveks oli Mondsee ning parklast avanesid võrratud vaated järvele ja mägedele teisel pool järve. 

   Öömajaks leidsime väga noobli koha Linz linna ligidal. Selleks õhtuks oli seal soodsa hinnaga tuba pakkuda. Kohaks oli Golfpark Metzenhof. Ümbrus maalähedane ja vaikne. Õhtul tutvusime ümbrusega, pargis oleva tiigi ääres kuulasime suurt konnakontserti. Sõidetud sai sel päeval 231 km. 

8.PÄEV  5 aastat hiljem väisasime ühte huvitavat kohta Austria ja Tšehhi piiri ligidal, Excalibur City-   http://www.excaliburcity.com/en/   Iseenesest põnev koht, kuid aastad ja euro on teinud oma töö, meie jaoks polnud see enam odav ja soodne. Edasi tegime peatuse Brnos kaubanduskeskuses FUTURUM. Öö veetsime väikeses Tšehhi kodumajutuses Velky Tynecis. Sõidetud sai 390 km.

9.PÄEV   Tšehhis tegime veel peatuse Olomouci linnas, kus vaatasime ühte suurt katedraali. Ühes väikeses poes kohtusime Haapsalust pärist eestlastega, kes reisisid ringi ühistranspordiga. Päeva teisel poolel jõudsime Poola ja läksime vaatama Auschwitzi 1 koonduslaagrit. Seal olles nägime jällegi eestlasi, seekord oli perekond pärit Viljandist. Nende reis oli alles algusjärgus, meie liikusime kodu suunal. Öömajale jäime väiksesse linnakesse Czechowice-Dziedzicesse. Sõidetud sai 300 km.

10.PÄEV   Sellel päeval vaatasime üle ka Auschwitz 2 ehk Birkenau koonduslaagri. Kõik see laagri värk oli väga masendav, kohutav......   Jättis väga sügava mulje.....

    Teel sõitsime läbi linnast Czestochowast, kus tegime peatuse M1 Auchanis. Sai seal söödud, joodud ja osteldudki!  Varssavi ja Bialystoki vahel tegime veel ühe ööbimise, väga mõnusas maalähedases kodumajutuses. Sealse perenaise vanaema oli pärit Tallinnast. Sõidetud sai kokku 500 km.

11.PÄEV    See päev möödus ilma suuremate vahepeatusteta, et koju jõuda. Kodus olime kuskil 23.00 ajal. Sõitsime sel päeval 850 km.

    

KOKKUVÕTE:

• Sõitsime maha 4750 km.
• Kütet läks 300 L, keskmiselt 6,0 L/100-le. Liitri hinnaks oli keskmiselt 1,18 € . Rahaliselt kulus küttele 360.- €
• Ööbimised maksid kokku 317.-€ (10 ööd) Kõige kallimad olid 2 ööd Austrias, sest plaan oli telkida,kuid ilm vedas alt.
• Muid kulusid sendipealt kokku ei arvestanud, aga neid võis olla kuskil 250.-€ ulatuses. 

Soomes pandadel külas- 2018.

         Nädal enne toimunud reisi helistas meile hea sõber Tallinnast ja uuris, mida me teeme järgmisel nädalavahetusel. Kuna olime vabad, siis tehti meile ettepanek sõita Soome, vaatama pandasid. Esialgu arvasime, et loomad asuvad Helsinki loomaaias. Hilisemal uurimisel aga selgus, et nende koduks on hoopis Ähtäri Zoo, mis asub Tamperest 140 km kaugusel, ehk siis Helsinkist eemal, umbes 340 km. Natuke veel arutasime, kas ikka lähme. Arutluse tulemusel jõudsime selgusele, et tuleb ikkagi minek!

         Laupäeval oli plaanis minna Tallinki laevale, mis väljus 7.30. Kuna Tartust oleksime pidanud startima juba poole öö ajal, siis otsustasime pealinna minna juba eelmisel õhtul. Kuna abikaasa lõpetas töö alles 21.15, siis tegime nii, et vajaminevad asjad tõstsin autosse, mehele töö juurde järgi ja pealinna poole minema! Öö veetsime sõbra juures.

         Hommikul laevale, 2,5 tundi seilamist ja algas meie retk Tampere suunas. Eelnevalt olime ostnud juba valmis loomaaia piletid ja broneerinud ka meile ägeda ööbimiskoha. Kuna Tampereni oli kiirtee, siis see maa läks suhteliselt kiiresti. Aga sealt edasi oli meie kiiruseks kas 80 või 60...... Kokku sõitsime koos vahepealsete peatustega 4 tundi. Kuna meie läksime sinna hilissügisel, siis peale Tamperet oli väga ilus loodus kahel pool teed. Oli palju väikseid veekogusid ja rabasid. 

        Loomaaia parklasse jõudsime pool tundi enne sulgemist (kuna oli juba talvine lahtioleku aeg), kell 13.30. Ähtäris on kaks võimalust, kas külastad tavalist loomaaeda või lähed ainult pandade majja. Kavalam on osta kombineeritud pilet, mis on tunduvalt soodsam.  Täpsemat infot saab siit:   

 https://www.ahtarizoo.fi/index.php/en/  Loomaaed ise pole väga suur, aga on mitmeid huvitavaid elanikke, keda pole ei Tallinnas ega ka Riias. Seetõttu soovitan kindlasti seda kohta külastada. 

         Meil olid piletid ostetud internetist ja seetõttu saime kiiresti läbi väravate sisse. Vaja oli vaid näidata triipkoodi aparaadile. Kogu ring on 3 kilomeetrit pikk. Esimene loomake, kellega kohtusime, oli punane panda.

         

          Palju kohtasime erinevaid sõralisi- kitsi, hirvi, põtru. Oli ka karusid, hunte ja veel mitmeid huvitavaid loomi.

          Üks imelikumaid loomi, keda nägime, oli takin. Isend, keda meie kohtasime, oli tigeda loomuga. Hõõrus seal ühte puud, kuid mingil hetkel ründas tara, mille taga seisime. Siis alles märkasime ka hoiatavat silti, et kuri loom!

          
        Kui tava loomaaed nähtud, liikusime pandamaja suunas. Aga enne seda möödusime suveniiripoest. Tegelikult oli pood juba suletud, aga kuna peale meie ka üks teine seltskond tahtis poodi külastada, siis võeti meid veel lahkelt vastu. Ja muidugi tegime ka ostud- ostsime endale mälestuseks väikese pehme pandakese! Ja edasi juba saimegi neid vahvaid mõmmisid minna vaatama. 

         Pandasid on Soomes 2, üks emane ja teine isane. Jõudes nendeni, nägime neid mõlemaid magamas. Kartsime, et nii jääbki- oleme sõitnud üle 600 km ja näemegi neid ainult magamas......  Õnneks hakkas emane end liigutama, liikus meie suunas ja hakkas bambust sorteerima ehk siis tal läks kõht tühjaks. 

 

        Loomad vaadatud, hakkasime otsima oma öömaja. Asus see 2,5 km kaugusel loomaaiast. Olin selle bronninud läbi booking.com-i. Juba selle koha tutvustust lugedes, tundus see koht hästi põnev. Hoone ehitatud aastal 1896 suvemõisaks ja kuulus see raudteehärra naisele. Meie saime kasutada poolt maja, kus oli kolm tuba, köök ja saun. Bookingist leiab selle Inhan Kartano nime alt. 

 

     Tegime sauna, kütsime kaminat suures toas ja õhtustasime suure laua taga. Oli meeleolukas õhtu ägedate sõprade seltsis!
     Hommikusöök oli hinna sees, selleks vajaminevad tooted leidsime külmikust kotist- kusjuures väga rikkalik kott oli see 👍😃  Kõik vajalik söögi valmistamiseks oli selles köögis olemas- ole vaid asjalik ja tee! 
        Peale hommikusööki algas sõit Helsinkisse ja sadamasse. Oli küll kiire ja lühike nädalavahetus, aga lahedate sõpradega kujunes väga meeldejäävaks!!! 
       Reis ise nägi välja siis selline:

Avastades Venemaad: Petseri, Pihkva, V.Novgorod, Puškin 2018.

    Aasta alguses, kui sai puhkusi paika pandud, polnud meil mehega mingitki aimu, kuhu võiksime reisile sõita. Ka hakkas vägisi meie auto ära lagunema, seepärast oli kõik lahtine. Aprilli lõpus aga, oli mul telefonivestlus Soomes elava ja töötava sõbrannaga. Jutu sees tuli välja, et meie puhkused ühe nädala jagu kattuvad ja tema oleks huvitatud ära käima Petseri mungakloostris. Sealt hakkas arenema reisisihtmärgiks Venemaa. Kuna ka auto selleks reisiks parasjagu vana ja kehva (turvalisuse ja varguse mõttes), siis alustasime esmalt viisade tellimisest. Tartust leidsime ühe soodsa pakkuja, milleks oli "IFS viisakeskus". 1-aastane äriviisa, kui ennem pole passis viisat olnud, maksis 120.- € ühele. Sellele hinnale juurde tulid veel dok.pildid (Anu fotos 4 pilti maksis umbes 6.- €) ja tervisekindlustus (tegin kahele in. Ergos aastase ja selle tasuks tuli 46.-€). Viisade tegemine võttis aega 40 päeva- tuleb varakult tellima hakata!
      Viisade ootamise ajal hakkasime plaane tegema, kuhu Venemaal minna ja mida vaadata. Reisi pikkuseks sai 3 ööd ja 4 päeva. Kuna abikaasa oli 12 aastat tagasi töö asjus mõned kohad läbi sõitnud, siis põhiliselt need samad saidki plaani võetud. Eks selle ajaga oli ka üht-teist muutunud. Vahetasime kaasa Tavidist ka vene rublasid, kurss oli hetkel 1.-EUR = 74.60 RUB. Kaasa võtsime 15 000.- RUB, ehk siis 200.- EUR. 
      Kõik ööbimised bronnisime bookingu kaudu ette ära ja printisime ka vene keelsetena paberile välja. Mine tea, äkki Vene politsei peab kinni ja uurib, kuhu lähete ja kus ööbite- siis hea näidata, et kõik kenasti olemas. Ette rutates mainin- ei läinud vaja!
     1PÄEV. Tartust sõitsime ära pühapäeva hommikul 7.00 ajal,  Koidulas olime 9.00. Tegime eelmisel õhtul ka piiri ületamiseks eelbroneeringu. Tundus, et tänu sellele saime Eesti poolelt kiiresti läbi- vaid 15 mintsi passimist. Aga edasi nii kiirelt ei läinud, Vene tollis olime 2 tundi. Õnneks olime kodus eelnevalt ära täitnud ühe A4 suuruse dokumendi(2 eksemplari), mida autojuhilt nõutakse. Siis anti kõigile väike migratsioonipaber, kuhu kirjutasime sisse ja väljasõidukuupäevad, mis eesmärgil sisened ja üks linn, kuhu liigud. Üks pool võeti kohe ära ja teine alles siis, kui riigist väljud. Ja juht pidi veel ühele paberile alla kirjutama, et ta ei müü ära oma autot, millega riiki sisse sõidab. Pidime ka autouksed avama, vaadati üldiselt üle, meie pagasiruumi ei pidanud tühjaks tegema. Ju olime tõeliste turistide moodi!👍 Suhtumine Koidulas oli väga normaalne, sõbralik.
      Toll läbitud, oli vaja tasuda viimases putkas teemaks, see oli 150.-RUB, eurodes tuli see kõigest 2. Kohe, kui tollist pääsesime, oli esimene tankla, kus sai paak odavat kütet täis tangitud. Üldiselt oli diisli keskmine hind 44.- RUB, umbes 0.60 EURo senti.  
      Ja edasi juba hakkasime nautima Venemaa kultuuri, kohe igasugu nurga alt. Esmalt nägime piirilinna vaesust, mis kajastus siis majades, teedes jne. Aga kui jõudsime kloostri juurde, siis vaesus oli vaid kerjuste näol. Hoonestus ise ahhetama panev, kullatud tornid juba kaugelt säramas!

     Kuna kohapeal olles saime teada, et on mingisugune kirikupüha, mis pühendatud õuntele, siis saime näha ja kogeda jumalateenistust, kus saime ka püha veetilgaga pihta!!! Sellest järeldasime, et meil kulgeb reis hästi 😃
     Peale kloostris käimist vajasime midagi hamba alla. Kohalike käest küsides head söögikohta, juhatati meid kohvikusse "Yut". Sealt saime meeldiva teeninduse ja suurepärase lõuna!!! 

      
       Kõhud täis, suundusime Pihkva poole. Tee peale aga jäi üks Venemaa iidsemaid linnu- Irboska. Seal asub 14-16 sajandil ehitatud linnus. Ees parklas küsiti parkimise eest 100.- RUB, linnuse külastus oli täiskasvanule samuti 100.- RUB. 
      Lõpuks jõudsime Pihkvasse ja kõigepealt otsisime üles meie ööbimiskoha. Selleks oli Hotel "Oazis", asus linna ääres, mõnusas ja vaikses kohas. Tuba kahele, mis sisaldas ka hommikusööki, maksis 21.- EUR(1600.-RUB).   
     Kuna kellaaeg oli veel noor, läksime linna. Jalutasime Velikaja jõe ääres, uudistasime ülikooli ümbrust, kus tervitas meid suur Lenin ning tutvusime väljast Pihkva Kremliga. Sisse sel õhtul enam ei saanud, jätsime selle järgmiseks päevaks. Leidsime ka ilmatusuure kaupluse "Imperial", kus sai mõningaid varusid täiendatud.
      2PÄEV. Lahkudes hommikul hotellist, tutvusime Pihkva Kremliga seestpoolt. Suured müürid, mille sees erinevad kirikud. 
      Edasi viis tee Veliki Novgorodi, kuhu oli sõita 215 km. Tee peal leidsime ühe vahva söögikoha, kus sai kerge lõuna söödud. Supp+kohv+pannkook kahele maksis kokku 528.-RUB (7.20 €)  

      
           
      Teise õhtu ööbimiskoht asus kauni Volhovi jõe kaldal. Tuba kahele koos hommikusöögiga rootsi lauas maksis 1895.-RUB, mis eurodes tuli 25.-€  Väga hea hotell,meeldiv teenindus ja rikkalik hommikusöök!!! 

         3PÄEV. Olles endid hotellist välja kirjutanud, jalutasime piki jõekallast Novgorodi Kremlisse. Sinna viis väga ilus jalakäijatele mõeldud sild. Õnneks oli ka ilm sel ajal väga ilus, paistis päike, ning saime nautida mõnusat jalutuskäiku. Nägime pikki Kremli müüre, mitmeid erinevaid kirikuid, kirikukellasid ja "pilukatest" turiste. Korraks tuli küll suur hoovihm, aga varjusime puude alla ja varsti üle ta oligi. 

  Kremli kõrval asus suur Monument Võidule- infot siit:  http://www.visitnovgorod.com/sights/monument_pobedy.html

       Ja peale kaupluse "Lenta" külastamist, asusime teele meie viimasesse peatuspaika. Selleks oli Peterburi eeslinn, Puškin või mõnes kohas mainitud Tsarskoje Selo. Ööbimiskohaks oli väike perehotell, Dom Granda, kus olime neljakesi 2-toalises kööginurgaga korteris. Maksis see 3500.- RUB, 46.-€ neljale. Ka siin oli hinnas hommikusöök. 

Õhtul käisime veel linnaga tutvumas.

     4PÄEV. Sellel päeval külastasime väga suurt, võimast ja kaunist kohta- Katariina Paleed. Esmalt tuleb lunastada pilet parki. Selle hind oli 120.-RUB (1.60€) Pargis on mitmeid veesilmasid, teeradu, erinevaid väiksemaid hooneid. Paleesse sisse saab tööpäeviti alates kell 12.00. Aga meie seekord Palees sees käia ei saanudki, kuna seal ees oli juba moodustunud meeletu pikk järjekord. Põhiliselt ootasid seal sissepääsu kollase rassi esindajad- ei teagi täpselt, kes nad olid, kas hiinlased või korealased. Igatahes, otsustasime aega ja tervist mitte raisata selle seismise peale. Juba väljaspool Paleed oli palju vaadata. Pargist väljudes oli ka üks ostlemistänav, kust sai ka mõningad meened koju ostetud. Paleest saab aimu sellelt lehelt:  http://eng.tzar.ru/

       Olles üle 3-tunni jalutanud kaunis looduses ja nautinud seda uskumatut ilu, jõudsime tagasi oma auto juurde. Teekond hakkas meil kulgema Ivangorodi suunas, et siis lõpuks sealt jälle piir ületada ja tagasi Eestisse jõuda.
      Vahepeal jõudsime linna nimega Krasnoje Selo, kus plaanisime väikse lõuna teha. Samas külastasime ka apteeki. See oli huvitav kogemus, rohud kõik klaaside taga, ise ei saa midagi katsuda. Aga saime endile kõik soovitud ravimid. Mõned rohud, mis meil retseptiga, on seal käsimüügis. Sööma sattusime ühte sööklasse,mis viis meid nõuka-aega tagasi nii sisustuse, teeninduse kui ka suhtumise pärast- aga seda kõike positiivses võtmes!!! Lõuna kahele läks kokku 380.-RUB ehk 5.-€. 
      Sellest linnakesest kuni Kingissepa ristini oli tee hea, Peterburi pool oli teeremont, pandi uut asfalti. See tähendab, et paari aasta pärast peaks olema lausa lust sealt kaudu Peterburi sõita. 
      Ivangorodi jõudes ehmusime piirile suunduva järjekorra pikkuses. Ja seal me siis tiksusime ja ootasime 3 tundi, et jõuda Vene tolli. Eks me muidugi olime kuulnud nendest pikkadest ooteaegadest, aga lootsime, et meil nii ei lähe.
     Peale piirivintsutusi, läbisime öistes tuledes ilusa Narva linna ja Tartusse jõudsime öösel hilja,peale südaööd.
    
     Kokkuvõtteks: läbisime 1010 km, kuna põhiline reisi kütus oli Vene oma, siis odava hinna tõttu läks diislile vaid 40.-€. Kahe inimese kohta läks reis maksma u. 225.-€ (selle sees 3 ööbimist, autokütus, väljas söömised, poes ostlemised ja muud kulud).
    Reisi plaan nägi välja selline: